On laupäeva õhtu, istun oma hütis läpakas süles ja mõtlen mida teha. Kell hakkab südaööle lähenema, aga 3 päeva kirjutamata elamusi kripeldab ka hingel. Sellest tuleb üks hiiglama pikk „seletuskiri“ ja üks on selge – täna öösel ma sellega ühele poole ei saa. Aga samas, homme ju ka päev ja kuna olen üsnagi põlenud päikesest, võin ju istuda küll oma hüti trepil varjus, kuulata lainete loksumist ja lihtsalt kirjutada... Aga asugem siis asja juurde:.............
Hehh, täna küll enam mingit asja ei tule, sest 3-e päeva pilte nokkides on kell saanud sujuvalt 0:33 ja hirmus uni tuli peale. Head ööd...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar