9. juuni, kolmapäev

On õhtu, kell on 23.18, väljas sajab taas alates kella 22.00st äikesevihma ja lahtiste akende ees olevad kardinad õõtsuvad mõnusasti tuules. Hankisin endale tunni aja eest internetiühenduse kuni hommikuni (20 BHT), sest siis ma lahkun. Nüüd istun oma toa ainsal mööbliesemel ehk voodil ja püüan tänasest päevast midagi kirja panna, samal ajal Skype´ides sõbraga. Eilsed vintsutused mida põhjustasid kohalikud teenusepakkujad olid jätnud oma jälje ja esialgu otsustasin teha paaritunnise jalutuskäigu linnakaardi abil. Nomaeisaaaru, kas probleem on minu kaardilugemise oskuses, siinses tänavakorrald(amat)uses või vägagi võõrkeelsetes siltides, aga õigete tänavate üles leidmine ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Nii ma siis seisin, mureliku näoga, kaart näpus... ja see toimis... Mööda jalutaval meeskodanikul hakkas minust kahju (üksik võõramaalasest neiu = vajab abi:)) . Väike Where you from-lobisemine ja juba tuligi nõuandeid varrukast. Kuna temal omakasu mängus ei olnud, võtsin neid vägagi tõsiselt. Märkis ta mulle ära kaardil kiirete ringikestega põhilised vaatamisväärsused, soovitas võta tuk-tuki ja mitte maksta rohkem kui 20 BHT-i tuuri eest. Nagu tellitud, oligi üks tuk-tukivend kohe tee ääres peatumas ja ilma pikema jututa oli kaup tehtud. Hinnaks 20 BHT-i ja ajaks kujunes „seni kuni ma jaksan“. Väike klausel oli ka tegelikult asjal juures: nimelt, saavad tuk-tukimehed teatud poodidelt ja T.A.T.-i kontorilt tasuta bensiini kupongi selle eest, et turiste sinna veavad. See kadalipp ootas ka mind ees...
Vaheldumisi Watide, istuvate ja seisvate, suurte ja väikeste Buddhadega külastasime ka kaubandust (vääriskivide lihvimise töökoda koos hiigelsuure ehte- ja suveniiripoega, kangapoed mis pakkusid ka õmblusteenust, T.A.T-i kontor kuhu ma läksin küll suure eelarvamusega, aga ainus koht kust tulin tagasi ostuga ja üks juveliiri töökoda veel kus umbes 5 min. jooksul tehti selgeks, kas ma ostan või ei osta ja kui selgus, et ei osta siis suunati kenasti uksest välja :)) Kui kellelgi on kindel soov neid kohti mitte näha, soovitan seda kohe tuk-tukivennale selgitama hakata. Aga kuna see oli tegelikult minu esimene päev linnas, mängisin rahulikult kaasa ja sain seega lähemalt näha mida BK kaubandusel veel peale tänavatel müüdavate kaupade pakkuda on. Ja kui rääkida veel sellest T.A.T.-is sooritatud ostust, siis selleks kujunes pilet Koh Samuile millest saab minu järgmine peatuspaik, sest aeg on rannamõnusid nautida. Buss + laev = 950 BHTi jõudmaks saarele, mis raamatust nähtud piltide põhjal võiks olla värav maapealsesse paradiisi. Elame-näeme... Seekordse tehinguga jäin üldjoontes rahule, sest sõit toimub õhtul ja öösel, seega pole vaja hotelli pärast muret tunda ja saab kenasti selle summa kulutada ühest kohast teise jõudmiseks. Kuna tagasi tulen omal käel siis selgub hiljem, palju ma enda mugavuse pärast peale maksin :). Aga kui tulla jutuga nüüd Watide juurde, siis tänased pildid on siin. Kuna templeid oli rohkem kui minu isiklikku mälumahtu siis ma rohkem ei kommenteriks. Kokkuvõttes oli huvitav ja soovitan pool päeva sellele pühendada – seda ei ole ju palju.
Pärast lõunat hakkasin kultuurseks ja külastasin kohta nimega Arts of the Kingdom V. Asub see Dusiti linnaosas ja Silmaringi Reisijuhi raamatus on se SUPPORT´i muuseumi nime all kirjas. Maja ise näeb välja silmatorkavalt hall (siinsete värvikirevate Watidega võrreldes), aga seda ainult väljastpoolt. Pilet maksab 150 BHTi mis on siinseid piletihindu silmas pidades üsna kallis, aga soovitan siiski minna (sama piletiga saab veel mingit kõrval asuvat kohta külastada, aga mul jalad valutasid juba). Sellist hulka kulda ja karda polnud minu silmad veel näinud. Aga kuld kullaks – missugune meisterlik käsitööoskus. Seda ei saa sõnadesse panna, sest asi oli kaugel kunstnikerdusega esmaabikappidest – see oli kõrgem pilotaaž. Pilte mul ei ole, sest fotosid ei võinud teha :). Põhimõtteliselt sisaldasid üliuhked ruumid kuningliku varandust, mida mingitel aegadel on kuninglike kõrguste sünnipäeva- ja muude tähtpäevade puhul kingitud. Kuna nende esemete valmistamine võttis aega aastaid, siis küll on raske selle kuninga elu kes peab ette arvestama: „Kuningannal on 3 aasta pärast juubel. Mis ma talle küll kingin? Kingiks seekord õige kullast kandetooli millel on briljantlilledega kaunistatud kuldkardinate kinnitused... Homme annan tellimuse meistritele sisse!“ Vat nii käib elu.






Kuna minu jalavalule lisandus ka seljavalu siis ütlesin tuk-tukivennale, et on aeg koju suunduda. Kokku lepitud 20BHT pidas endiselt paika ja pärast värskendavat dušši oli aeg päevaseks ilu-uneks. 1,5h und mind küll pärast peeglisse vaadates ilusamaks ei olnud teinud, küll aga näljasemaks ja nii suundusin õhtusele toidujahile. Tänases menüüs olid kevadrullid, mingi kana-laimi kaste riisiga mis pidi olema natuke vürtsine, aga söömisel tundsin, et tahaks tuld pursata ja friteeritud kana poolkoib mis oli vastukaaluks üsna mage. Hiljem kodus nosimiseks sai ostetud ka 0,5kg rambutane – no teate küll, need väikesed karvased puu otsas kasvavad asjad. Kui ma ükskord korralikule turule jõuan, küll teen siis ka piisava reportaaži kohalikest „õuntest-pirnidest-ploomidest“ :P. Õhtul välja minnes oli veel üks kindel plaan mis vajas kohest teostamist. Kurnavast päevast väsinud jalgu tuli lasta ju masseerida. Liiatigi maal, kus juttude järgi tehakse seda kõige-kõige paremini... Suu veel toidust õhetamas, astusin ligi ühele täiesti inimtühjale salongile. Tegelikult töötajaid oli seal küll, aga kliente mitte. Tellisin 0,5h jalamassaaži ja asusin olukorda nautima. Tädi ajatajule oli igal juhul miski täna liiga teinud – oli see päevane kuumus või midagi muud, aga 30 minutist oli asi kaugel, sest massaaž venis peaaegu 1h-ni. Olin juba mõttes valmis selleks, et ta sai minust valesti aru ja mul tuleb juurde maksta. Kusjuures, seekord oleks ma teinud seda hea meelega, sest asi oli oma hinda väärt. Aga oh üllatust, tema meelest läks 30 min. just täpselt sellise kiirusega nagu ta läks ja seekord siis õnneks minu kasuks. Minu meelest on kohalikel siin üldse mõõtühikutest arusaamine pisut teistsugune: 10 min. tuk-tuki tee osutub 1 min. teeks, 15 BHT osutub 50 BHTks, natuke vürtsine osutub puhta tuleks, 30 min. massaaži kestab kuni 1h :). Ja need tähelepanekud on tehtud juba 2 päevaga. No vaatame, mis edasi saab... Kergel jalal ja rõõmsal meelel loivasin kodu poole ja leidsin selle isegi ilma suurema ringlemiseta ülesse. Tegin veel lubatud filmi, sest vihma hakkas taas sadama ja koridoribassein võttis taas ilmet. Küll mitte nii võimsalt kui eile, aga siiski. Ega rohkem olegi lisada, aeg ennast magama sättida. Homme (tegelikult juba täna) jälle päev :)!

(filmi koht)